AINULT SA ISE ft. jonas.f.k & Maris Pihlap Lyrics

Kui mu sõnad jälle tumedad kui vari

Nagu Ehin, Bukowski ja Talvik

Kui mu silmad sinatanud hoopis halliks

Sõba kukil eilse õhtu raskus

Jätan mõttes maha kõike, mis on kallis

Ja mu kopsud täis on paksu udu

Kas sa jaksad siis ka voodiserval istuda

Kui peas kihutan kõledas kupees

Kannan halli ja männikud vuhavad mööda

Kas sa jaksad mind mu udust välja kiskuda

Kui tunnen, et ka täna muud ei tee

Kui taon pead vastu lauda, söödan musti koeri

Ning siis uue õlle alustan

Teesklen, et ma olen ikka kohal

Kas sa raputad mind, et ma aru saaks

Ja tuleks lae alt maha korraks

Et see ongi, kuidas kaduda

See ongi, kuidas kaduda

Ainult sa ise võid ennast päästa

Kellelgi teisel ei ole see võim

Vaata, kui kõrgele ronisin

Vaata, ma ei näegi teid enam

Vaat, ja ma ei teagi, kuis alla peaks saama

Ainult sa ise võid ennast päästa

Kellelgi teisel ei ole see võim

Vaata, kui kõrgele ronisin

Vaata, ma ei näegi teid enam

Vaat, ja ma ei teagi, kuis alla peaks saama

Luba, ma piidlen täna lihtsalt tänavat

Luba, sa tead, et unustan alati piisavalt tänada

Tukastan natuke, siis ehk sest ära saan

Mis ripub mu turjal kui läbimärg mantel

Kui läbed mu lähedal lebada, varsti ehk säran taas

Pimestand mind see, kui silmitsend liig pikalt lampe

Tean, et peaksin laskma õlust lõdvaks

Kuid ma pelgan langeda siis põrandale laiali

Jahuta palun mu hommikuid vihmaga

Kardan võtta öeldut sõna-sõnalt

Kardan jätta udu kopsudes ning minna aiani

Ja kui keegi pärib, olen lihtsalt viisakas

Ning ei suuda seista üksi, olla niisama

Ootan kutset käia peol või öelda midagi

Tuleta mul meelde, kuidas hingata

Hingata, hingata kuidagi

Ainult sa ise võid ennast päästa

Kellelgi teisel ei ole see võim

Vaata, kui kõrgele ronisin

Vaata, ma ei näegi teid enam

Vaat, ja ma ei teagi, kuis alla peaks saama

Ainult sa ise võid ennast päästa

Kellelgi teisel ei ole see võim

Vaata, kui kõrgele ronisin

Vaata, ma ei näegi teid enam

Vaat, ja ma ei teagi, kuis alla peaks saama